Mis on filosoofia?
püstitatakse hüpoteese ja kontrollitakse neid siis vaatluste ja katsete abil. Filosoofiline keelekäsitlus midagi sellist ei tee
– tegu on puhtkontseptuaalse uuringuga. Uuritakse mõisteid, mis tulevad ette keelenähtuste kirjeldamisel, sealhulgas
neid, mida tarvitatakse empiirilisis keeleuuringuis. Seda tehes kasutatakse muidugi ka teiste filosoofiaharude
meetodeid, eelkõige aga loogikat. See muidugi ei tähenda, et eriteadlase ja keelefilosoofi töös ei saaks olla lähedasi
teemasid või isegi kattumisi.Austini sõnutsi sisaldab igapäevakeel aegade jooksul ladestunud teadmisi ja metafüüsikat
ning on seega loomulik lähtekoht kõigi filosoofiaharudega tegelemiseks. Ja kõige paremini saab seda muidugi uurida
tähendusteooriat luues – igasugune tähendusteooria peab ütlema midagi keele ja maailma suhte kohta, seega maailma
kohta. Järelikult ei saa tähendusteooria olla metafüüsilises mõttes neutraalne