kõik see kokku moodustab terviku, mis oluliselt erineb seni mõistetud traditsioonilise teatri tähendusest. Muutumas on ka ruumijaotus. Tänapäeva teatris on veel selgesti eristuv aktiivne tsoon ja passiivne tsoon - on lava näitlejatega ja auditoorium vaatajatega. Teatri edasine areng püüab nüüdsest rohkem endaga kaasa haarata ka vaatajaid. Selleks tuleb kõigepealt lammutada nn nelja-seina-ruum. Ühe lava asemele kerkib peagi mitmeid eritasapindadel asetsevaid platvorme, millest osad võidakse paigutada ka publiku sekka. Kõige selle eesmärk on saavutada vaatajatega tihedam kontakt, et muuta teater rohkem kogemuslikuks. 9 Eesti teateri ajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16 sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad" 1784 . aastal rajati
ulatusega. Ümarmetsamaterjalidel on nähtav otspindadel, kuid lõhed külgpindadele ei ulatu. Saematerjalidel nähtav nii ots- kui ka külgpindadel, kus nähtav pikkade katkenud lõhede joonena, jaotatult kitsaste vaheribadega. · Lihtsäsilõhed - koosnevad ühest või kahest lõhest, nähtavad samal tasapinnal materjali mõlemal otsal. · Liitsäsilõhed - koosnevad ühest või mitmest lõhest, nähtavad materjali otstel eritasapindadel. · Külmalõhed - välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. · Kuivamislõhed - metsamaterjalide kuivamisel ilmnevad välised radiaallõhed, tekivad toores puidus kuivamisel ebaühtlase kahanemise ja sisepingete tõttu. Säsi- ja külmalõhedest on nad lühemad. · Ringlõhed - lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda kasvava puu aastarõngaid teatud ulatuses.