Võrdleva Poliitika kodutööd
t. vähemalt 50%) häälteenamus (Gitelson jt, 1996, lk. 133). Seega
on Esindajatekoja valimiste puhul jaotatud kogu riigi territoorium 435 (nii palju kui on kohti
alamkojas) ringkonnaks, kust igaühest valib rahvas oma esindaja (Patterson, 2008, p. 221).
Selle tulemusel ongi võimuvõitlusest välja tõrjutud väiksemad parteid, kes ei suuda tagada
suhtelist häälteenamust mitte üheski ringkonnas.
Seda, kes kandideerib ringkonnas valimistel, otsustas ajalooliselt partei oma eritasandilistes
organisatsioonides kandidatuuri esitamisega (nomination). Läbi aegade aga on suudetud
säärane protsess tuua rahvale lähemale ning tänapäeval otsustab just kohalik valijaskond läbi
valimiskoosolekute (primary elections) selle, kes läheb parteid eri ametikohtade valimistel
esindama. Siinkohal saavad valimiskoosolekud olla lahtised (open) või kinnised (closed
primaries). Esimese puhul saab kodanik ise valida, kumma partei valimiskoosolekul ta osaleb,
annaabi.ee 
