allmaakaevandustes.ElektroprofileerimineMeetod võimaldab määrata elektrilise eritakistuse poolest erinevate kivimite horisontaalset e. pindmist levikut. Elektroprofileerimisel kasut mitmesuguseid toite- ja mõõteelektroodide kombinats. Elektroprofileerimine ei võimalda määrata setete paksust. Selleks kasut vertikaalse elektrilise sondeerimise meetodit.Vertikaalne elektriline sondeerimine Selle meetodi abil saab määrata elektriliste eritakistuste poolest erinevate kihtide sügavust.Väga oluline on õige uurimissügavuse valik. Kui toiteliin on liiga pikk, levib elektriväli liiga suures ruumis ja täpsus on väike, kui aga toiteliini pikkus on liiga väike, ei ulatu elektriväli orgu täitvate setete ja aluspõhjakivimite kontaktini. 5)Gravimeetriline uurimismeetod ja selle rakendused.Gravimeetriline meetod põhineb Maa gravitatsioonivä uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient
1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja polüvinüülkloriid (PVC, dielektrik) - igaühest varras pikkusega 1 m ja ristlõikega 1 mm2, siis oleksid nende varraste takistused järgmised (tabel 3.1): Tabel 3.1. Kolmest erinevast materjalist valmistatud varraste võrdlus [6].
Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist puhta ja lisanditega vase kohta on toodud joonisel 11-8. Lineaarses osas on sõltuvus avaldatav kujul: kus 0 ja on antud metalli korral konstandid. on eritakistuse temperatuuritegur. Sõltuvus on avaldatav ka järgmiselt: (11.1) Metallide korral on > 0, ligikaudu võrdub 1/273. Joonisel 11-9 on esitatud mitmete metallide eritakistuste sõltuvused temperatuurist. Sõltuvused on lineaarsed, kui esineb kristallmodifikatsiooni muutus, siis muutub eritakistus hüppeliselt. Joonisel 11-10 on toodud vase eritakistuse sõltuvus erinevate lisandite kontsentratsioonist. Sõltuvused on lineaarsed, kusjuures erinevad lisandid suurendavad eritakistust väga erinevalt. Vase puhul mõjutavad eritakistust kõige rohkem P ja Fe. 11.5 Ülijuhtivus