Uusaeg
Ida-Euroopas toimus aga just
17.sajandil feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine. 1760.-
1780.aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik pööre. 19.sajnadil kujunes
välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine
ja sellega seotud uus elulaad. Industriaalühiskonna areng tõi kaasa uute kapitalistlike
majandusteooriate kujunemise, alternatiivsina neile aga sotsialismi oma paljude
erisuundadega.
Uus vaimumaailm
Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi
Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrval
tekkis aga õige pea ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise
ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline
ideoloogia jäi uusajal, erinevalt keskajast, ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks