Eesti kultuuri alused ja tähendus
olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade
sõjalis-strateegiline väärtus kasvas veelgi.
Mitte ainult Eesti-Vene suhetes, vaid Eesti ja Euroopa ning Eesti ja ülejäänud maailma
vahelistes suhetes kujutab eesti kultuuri heterogeensus ja samal ajal selge omapära meie
identiteedi määratlemisel üht tugevamat argumenti. Rahvuseks kujunesid eestlased kõigepealt
kultuurilise iseseisvuse saavutamise kaudu, jäädes samal ajal avatuks erisuunalistele
mõjutustele. Tähtsa kultuuritegurina tuleb arvestada seda, et isegi Vene impeeriumis avanes
Eesti itta, kuid jäi avatuks ka läände. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe
tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu,
sest semiosfääri piirialal toimuvad semiootilised (märgitähenduslikud) protsessid kiiremini
kui selle keskmes, teiselt poolt leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks
ükskeelseks