Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Annus. Kui me hakkame lähemalt
vaatama, kuidas Gailiti poolused välja tulevad, siis neid on õige mitu:
1) sümbolistlik ja impressionistlik kallak
2) helge ja sünge eristuvad küll, aga kas helge käib kaasas naljaga ja sünge tõsisega?
See pole päris üks-ühene
3) naljakas-tõsine
4) Gailit teosed jagunevad kahte rühma ka selle järgi, kas nad on peategelasekesksed v ei
ole.
Kui vaadata noort Visnapuud, siis on põhiliselt kolm eristuvamat tekstitüüpi, mis nende
dihhotoomiate all kujunevad, ja need jäävad sinna loomingusse alles ka.
Gailit
1) sümbolistlik
2) impressionistlik ja helge Gailit
3) följeton
1910-20ndate vahendusel hakkab följeton väga kiirelt kirjanduspildis kaasa mängima.
Kui asja lihtsustatud kujutada, siis "Muinasmaa" iseloomustab impr ja helgemat, "Purpurne
surm" sümbolistlikku ja õudsamat poolt. 1919 "Klounid ja faunid" esindab kogu tollase
perioodi kirjanduses kõige paremini följetoni.