Õiguse üldteooria konspekt
koguni õiguskordade vahel.
2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents
Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja
süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks
nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja
süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine.
Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane
on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb
tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku
ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga
tuvastab ka juriidilisi fakte, mida teadlane ei pea tegema (teadus võib anda sellele mingid
kriteeriumid läbi menetlusõiguse, kuid fakte endid tuvastada ei saa)