Õiguse üldteooria
– seda ei kohaldata alati ja pidevalt, pigem on oluline, et subjekt sisemisi käitumisotsustusi
tehes teab karistuse vms sunni olemasolu. Õigus pole siiski sunnikord, ta juhindub õiguse
ideest ja eetilisest miinimumist. Lisaks – enamus õigusnorme ei näe ette sunnivõimu vms
kohaldamist.
ius non scriptum, ius scriptum:
Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, selle võib jagada õiguse
eelajalooks ja õiguse ajalooks. Eristusaluseks siis kirjalike õigusallikate teke. Kuigi meil
puuduvad kirjalikud andmed, võib ka eelajaloolise perioodi puhul rääkida õigusest ja
õigusemõistmise ilmingutest (kasvõi veritasu eraõigusliku kriminaalõiguse näitel). Sel ajal
polnud õigus piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast. Ka varase kirjapandud õiguse ajal
säilisid kunagised sugukondlikud lahendused, varased õigusallikad on hämmastavalt sarnased: