Põhikooli geograafia eksamimaterjal
Vajalikuks eelduseks on kestev
liigniiskus, mis tavaliselt eeldab halvasti vettjuhtiva pinnase olemasolu. Kuid ligi 30% maismaalise tekkega soode areng
on alanud liivadel. See viitab piirkonna kõrgele pinnavee tasemele. Reljeefi madalamates osades on veetaseme tõusuga
vesi ulatanud maa-pinnale ja nii on seal kasvanud metsad hävinud ning alanud soostumine. Isegi pinnasevee taseme
järgnev alanemine ei ole sageli suutnud peatada soostumist.
Eristetakse nelja tüüpi maismaalist soostumist.
1. Soostumine jõevetega toimub perioodiliselt üleujutatavatel jõelammidel. Näiteks
Väikese Emajõe lammil.
2. Toiterohkete vetega soostumine toimub kaltsiumirikka pinnakattega nõgudes. Näiteks
Pandivere kõrgustiku nõlvad
3. Kõrgustike nõlvadel, toiterohkete surveliste põhjavete väljumisaladel asuvad
annaabi.ee 
