et vastavaid esemeid võib tegelikkuses mitte olla /fantaasia, eeldus) akte.
Igasugune akt sisaldab endas alusena ettekujutust kui objektiviseerivat akti, mis ei sõltu sellest, kas
tema /akti/ ese on reaalne või väljamõeldud.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
vältimiseks otstarbekas lisada soojadele värvidele kontrastiks üks külm ja külmadele värvidele üks soe lisand. Külma- sooja kontrast on kõige tunnetuslikum ja subjektiivsem kõigist kontrastidest. Kõige üldisem on kollaste, oranzide ja punaste värvitoonide liigitamine soojadeks ning siniste, violetsete ja roheliste toonide nimetamine külmadeks. Eristamise alusena on pakutud välja ,,kollase sisaldus" soojades ning ,,sinise sisaldus" külmades toonides. Seniste eristamiste puhul on kõne all põhiliselt puhtad toonid, lisaks mõjutab soojema- külmema määratlemist segamine valge või mustaga. Kasutades kujunduses erinevaid värvide kombinatsioone, puutume kokku ilminguga, kus üks ja seesama värv võib sõltuvalt naabervärvidest või taustast välja näha oluliselt erinev. Nähtust nimetatakse simultaankontrastiks või taustaefektiks. Värvide muutlikkuse põhjuseks on inimese
annaabi.ee 
