Vanuriiga ja selles toimuvad muutused
valguse, võib ta kaotada tasakaalu. Vananedes jääb ka vaateväli kitsamaks, külgedes toimuvat
ei pruugi vanem inimene märgata. Häirub sinise värvi tajumine.
Viiekümnendast eluaastast alates võib tekkida kuulmise langus. Varajasem ja väljendunum on
see neil, kes on sageli viibinud valju müra sees. Tüüpiliselt kuuleb inimene häält, kuid tal on
raskusi sõnade eristamisega. Kauem säilib täishäälikute eristamine, aga kaashäälikud
muutuvad eristamatuteks. Asendades kuulmata jäänud konsonant, võib vanur valesti aru
saada. Raskem on vanemal inimesel kuulda naiste ja laste kõnet, sest nende hääl on kõrgem.
Vanuriga rääkides tuleks vältida taustamüra, sest paljude helide sees ei suuda ta ühele
keskenduda. Kuulmist saab parandada abivahenditega (kuulmisaparaat, kõrvaklapid).
Kõne järgi saab inimest nägemata otsustada, kas tegu on noorema või vanema inimesega.