Sotsioloogia II kordamisküsimused
tarbijakultuur muutunud üheks kesksemaks areeniks, kus toimuvad võitlused staatuse ja
hierarhiliste positsioonide pärast (Keller 2004). Eesti inimeste subjektiivne
enesepositsioneerimine sotsiaalsel redelil on otseselt seotud nende konsumerismi tasemega
(Lauristin 2004 Kalmus et al. 2009 kaudu). Keller (2004) on leidnud, et Eesti tarbijad tajuvad
konsumerismi (ehk seda, kuidas tarbitakse esmavajadustest eristuvaid, suurema sümbolilise
väärtusega kaupu ja teenuseid) suure sotsiaalse eristajana. Keller toob Eesti tarbijakultuuri
kriitikana välja, et kuigi sümboliline tarbimine ühelt poolt pakub eneteostuse võimalusi, teiselt
poolt aga muutub ta ka võõrandumise allikaks seda võib seletada muuhulgas ka sellega, et
tänast puudust tajutakse privaatse ja individuaalse nähtusena, seostades seda isikliku
ebaõnnestumisega (Nõukogude Liidus tajuti defitsiidi kollektiivse nähtusena).
57. tootmise ja tarbimise eraldumine kaasaegses ühiskonnas?
annaabi.ee 
