Essee keskaegsest kirjandusest
füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust.
Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka
lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati
pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng.
Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt
sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged
germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid.
Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid
enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias
huglaarid, Saksamaal spiilmanni. Repertuaari kuulusid kangelaseeposed, millel on kesksel
kohal kangelane, kes sooritab erinevaid vägitegusid ning päästab oma maa ja rahva. Laulud