Geenivahetuse tähtsus 1. tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinatsioonide teke (iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist a) taimed - käpalised - taime sugu määratakse valgustatusega: 1) hea valgustatus - emased (paljunemine) 2) halb valgustatus - isased (toodavad ainult tolmuterasid ja nende energeetiline panus on väiksem) 3) vahepealne valgustatus - tulevad liitsugulised taimed
sünteesi Geenivahetus: 1) Tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinats tekke. Iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega 2) Geenivahetus tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see omakorda kaitseb nakkushaiguste eest. Nt ka suurte epideemiate ajal ei sure kõik isendid 3) Materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioneerumistempo Soo geneetika: Erisoolisust saab määrata: 1) Keskkonnaga keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist/mitteavaldumist: Taimed: a. Sugu määratakse valgustatusega: · Hea valgustatus arenevad emased · Halb valgustatus arenevad isased · Vahepealne liitsugulised b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus:
annaabi.ee 
