Teiste sõnadega öeldes väljendab õigusvõime siin avaliku võimu volituste mahtu. Haldusekandjate teovõimet realiseerivad nende organid. Õigus- ja teovõime tekib haldusekandjate puhul üheaegselt nende moodustamise ja pädevuse määratlemisega. Haldusõigusvõimega on varustatud ka ühingud ja nende liidud, samuti teised eraõiguslikud juriidilised isikud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §le 37 omandab õigusliku üksusena korraldatud isikute ühendus, samuti erisihtide taotlemiseks määratud iseseisev sihtasutus juriidilise isiku õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisega, kui seadus ei sätesta teisiti. See kehtib üldjuhul ka haldusõigusvõime kohta, kuigi seadus võib siin ette näha ka teisi aluseid. Näiteks võidakse haldusõigusvõimega varustada ühinguid, mis ei ole juriidilised isikud. Eraõiguslike ühenduste haldusõigusvõimet teostavad selleks moodustatud organid.
Teiste sõnadega öeldes väljendab õigusvõime siin avaliku võimu volituste mahtu. Haldusekandjate teovõimet realiseerivad nende organid. Õigus- ja teovõime tekib haldusekandjate puhul üheaegselt nende moodustamise ja pädevuse määratlemisega. Haldusõigusvõimega on varustatud ka ühingud ja nende liidud, samuti teised eraõiguslikud juriidilised isikud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §le 37 omandab õigusliku üksusena korraldatud isikute ühendus, samuti erisihtide taotlemiseks määratud iseseisev sihtasutus juriidilise isiku õigusvõime seaduses ettenähtud registrisse kandmisega, kui seadus ei sätesta teisiti. See kehtib üldjuhul ka haldusõigusvõime kohta, kuigi seadus võib siin ette näha ka teisi aluseid. Näiteks võidakse haldusõigusvõimega varustada ühinguid, mis ei ole juriidilised isikud. Eraõiguslike ühenduste haldusõigusvõimet teostavad selleks moodustatud organid.