Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
maailmasõjas oma positsioone kaotama.
Ryti loobuski presidendi ametist (4.8.1944) ja parlament valis uueks presidendiks
C.G.Mannerheimi (1944-46). Relvarahu Nõukode Liiduga sõlmiti kuu aja pärast (4.09.1944).
Moskva vaherahuga (19.09.1944) näiliselt ei saavutatud midagi: jõustusid 1940.a
territoriaalkaotused ja lisaks kaotati Petsamo, ning nad pidi reparatsioone maksma NL-le (300
milj dollarit) ning lisaks pidid karistama ,,sõjasüüdlasi" (eriprotsessid 1945-1946) nimekirja
põhjal, mida Nõukogude Liit ette kirjutas. Kuigi sõjad Nõukode Liidu vastu tundusid olevat
olnud asjata vaev, võis Soome uhkelt öelda, et oli ainukese riigina suutnud välistada oma riigi
okupeerimise Nõukoge Liidu poolt ja tõestanud end iseseisva riigina. Ka inimkaotused ei olnud
sõdades olnud liiga suured: kahes sõjas kokku langes 85 000 inimest ning haavata sai 200 000.
Sellise tõsiasja tõttu tunnevad eestlased piinlikkust oma saatuse pärast II maailmasõjas
annaabi.ee 
