Altkäemaks karistusõiguses
ametikohustuste rikkumisega seotud kuritegude eest. Seega on seadusandja tahe ning
üldine kriminaalpoliitika suund karistuste karmistamisele aususe kohustuste rikkumistega
seotud süütegude osas. Raske on uskuda, et karistusmäära tõstmine võiks üldpreventsiooni
eesmärgiks olla korruptsiooni vastu võitlemisel, sest vabadusekaotust võimaldas ka
eelnevalt kehtinud kriminaalkoodeks. Eripreventsioonina ei saa seda samuti vaadelda
65
Kriminaalkoodeks – (KrK) kehtestatud Eesti Vabariigi 07. mai 1992.a. seadusega „Eesti NSV
Kriminaalkoodeksi” uue redaktsiooni – Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta, RT 1992, 20, 287 ja 288,
jõustunud 01. juunil 1992.a.
41
eelkõige just samadel põhjuste66l aga ka seetõttu, et preventsiooni tegevuskava selliselt ei