Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega,
Eriti tähtsal kohal lapse motiveerimine et ta teeks midagi. Luua tingimused, kus laps ei saa halvasti käituda. Karistamine ei ole soovitav, sest laps sageli ei saa aru, milles ta süüdi on. Siin tuleb minna selgituse teed, abistava võttena võib koostada isegi skeeme. Vestluse tulemusena peab laps oskama ise määrata, milles ta eksis. Järgneb lahenduse leidmine ja hinnang juhtunule. Suurt kasu toovad sõlmitud lepingud. Kui laps täidab lepingut, väärib ta eripreemiat. Preemia peaks siis olema selline, mida ta väga väga ihaldab. Seega mida rohkem ta seda tahab, seda rohkem püüab ta ka keskenduda, et seda saada. Veel on tähtis lapse efektiivse õpiaja pikendamine (individuaalselt). Siin on tähtis, et õpiaega alustatakse väga lühikesest ajast (10 min) ja pikendatakse pidevalt, kuni koolitunni pikkuseni (45 min). Oluline on märgata väiksematki edu ja ohtralt kiita. Sisendada lapsele, et ta on tubli. Seega nõuab töö hüperaktiivse lapsega: