Eesti politsei aastatel 1918-1940
suutnud politsei täita neid ülesandeid, mida talt nõudis ühiskondliku ja riikliku elu
korraldus. Asi oli selles, et paigal seisvate postide tegevuspiirkond oli kitsas, piirdus vaid
lähima ümbrusega. Teenistushuvid nõudsid, et politsei liiguks ja viibiks kõikjal. Nii
kaotatigi politsei välisteenistuse uue korra järgi paigal seisvad postid, välja arvatud liikluse
reguleerimisel või muude ülesannete täitmisel vajalikud eripostid.
Paigalseisvate postide asemel rakendati välisteenistuses liikuvaid poste - politseipatrulle.
Patrullid liikusid neile määratud liikumisteel ja läbisid ettenähtud kohad. Liikumisteede
15
võrgu tihedus sõltus asjaoludest. Niisugune välisteenistuse kord pidi jätma mulje, et
politseid võib kohata igal pool. Kuna ei teatud, millal ja kohu võib politsei ilmuda, oli