Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Nimelt vastab inimene harilikult
kas paradigmaatiliselt
(koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et
koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga
toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks
tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone.
Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada
ebakõlad lapse sõnaseostes.
Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused
(assotsiatsioonisõnastikud, teadmiste struktuur jne.). Võtame teise näite — keeleüksuse
verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused
keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab
normatiivseid
ja moonutatud keeleüksusi