Nõukogude eesti
NSV Liidu Riigipangasüsteemi kõrval töötasid ka majandusharusid teenindavad erapangad,
kelle keskpangad asusid Moskvas ning liiduvabariikide ettevõtteid ja asutusi teenindavad
kontorid liiduvabariikide pealinnades. Eesti NSV-s tegutsesid NSV Liidu Ehituspanga Eesti
Vabariigi Kontor, NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariigi Peavalitsus, NSV Liidu
Väliskaubanduspanga Tallinna osakond, hiljem veel ka NSV Liidu Sotsiaalpanga Eesti
Vabariiklik Kontor. Nende eripankade peamine töö seisnes rahvamajandusharude
kapitaalmahutuste finantseerimises ja pikaajalises krediteerimises. Pankade tegevust määrati
rahvamajandusplaaniga. Kõik pangad töötasid isemajandamise alusel.
Eesti NSV-s töötasid NSV Liidu Riigipanga Eesti Kontori osakonnad vabariikliku alluvusega
linnades ja rajoonides. Vabariigi Rahandusministeeriumi ülesandeks panganduse alal oli
rahakäibe kvartali- ja aastaplaanide koostamine ning nende täitmise aruannete esitamine
vabariigi valitsusele
annaabi.ee 
