Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
ekslikuks -- mida ka seadusandja ise oleks kohal viibides öelnud ja seadusesse pannud, kui oleks teadnud.
Seetõttu on korralikkus, olles küll õiglus, parem teatud liiki õiglusest -- mitte küll üldiselt, vaid seal, kus üldine
põhjustab eksituse. Selline ongi korralikkuse olemus: seaduse parandamine seal, kus see on üldistuse tõttu
puudulik. See on ka põhjus, miks kõik pole seadusega määratud, sest mõnda asja ei saa seadusega sätestada,
nii et on vajalikud eriotsused, sest ebamäärase asja puhul on ka mõõtmisviis ebamäärane, näiteks Lesbose
ehituskunstis järgib tinast mõõtkuju kivi väliskuju ja mõõtkuju ei jää ühesuguseks 218. Samuti toimivad üksikasjade
puhul ka eriotsused.
Nüüd on selge, mis on korralik: et see on õiglane ja teatud liiki õiglusest parem. Sellest nähtub ka, kes on
korralik inimene: ta valib ja saadab korda just selliseid tegusid, ta pole halvas mõttes oma õiguste tagaajaja, vaid