Eesti ajaloo historiograafia
aga sundkollektivisrreimist küüditamise näol raske sisse saada, neid materjale
arhiivist sai väitekirja tuua mingil määral aga valdada küll mitte. Väitekirjad
salastatud, igaüks ei pääsenud lugema. Suletuid kaitsmisi mõnedel teemadel.
,,metsavendlus" banditismiga võitluses, kaugõppija venelane, kasutas
siseministeeriumi materjale ja dotsent Jaroslav Laid nõudmisel kinnine kaitsmine.
Riiklik eksamikomisjon, juhendaja ja kaitsja. Pärast ka töö eriosakonda hoiule,
salastatud. Isegi ustavaid inimesi, kes sobiliku skeemi jäärgi käsitlesid aga kuna
teema selline, et andmeid ei sobinud.
Institutsioonidevälised ajaloolased
Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb
ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei
saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud,
1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi
annaabi.ee 
