Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos
sellest osa need, kellega kirjanik vahetult kokku puutus. Sotsiaalse optimismi kirjanik ei
olnud Smuul hoopiski mitte lihtsalt seepärast, et nõukogude kirjandus on sotsiaalse
optimismi kirjandus. Enam kujundas tema loomingu ilmet loomuomane huvi inimese
suuruse, sisemise jõu ja ilu vastu. Niisugune vaatekoht oli kooskõlas tema ,,inimliku
programmiga" ja ühtlasi andelaadiga inimese ja kirjaniku seotus tuleb siin väga
ilmekalt esile. Oli ju Smuuli kui kirjaniku üks kõige eriomasemaid jooni näidata
plastilistes karakterites ja kujudes ilusat ja inimlikku inimest. Mõnest napist
reportaazihõngulisest reastki piisas talle meeldejääva portreevisandi loomiseks (väga
suur on niisuguste kiirpiltide tähendus näiteks ,,Jäises raamatus", ka teose atmosfääri
kujunemises).
Kas tohib sellest järeldada, et oli tegemist kaugelemineva andelise ühekülgsusega,
inimese keerukusest ja ühiskonna vastuolulisest möödavaatamisega ja ehk koguni
möödaelamisega? Seda mitte
annaabi.ee 
