Eesti murrete erijooned
keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel.
Häälduslikud erijooned
· Q3, tulli 'tuli'
· Lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, vigurdega 'viguritega'
· Diftongide teine osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, saendest 'seinadest'
· Pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2-s
· *eü > ei/öi/öü, keitmä 'köitma', löidse/löudse 'leidsin'
· Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä 'hüüdma'
Morfoloogilised eriojooned
· De-sisseütlev, küläde 'külla'
· Ne- ja us- sõnade sisseütlevas i
· De-lõpulised viisiadverbid
· Tugevaastmeline i-mitmus
· Nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, (oleme) löüdnüme 'oleme
leidnud'
· Eitavas kõnes samuti pöördelõpud, es tuleva 'nad ei tulnud'
· Demontratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii 'see' ja nii-nee 'need'
ning tuu 'too' ja nuu'nood'
EKSAMIS
annaabi.ee 
