NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Hääldusesse tuleb üle häälik
,,th". kas lihtsustada t-ks, jätta originaalhäälik või kuuldeliselt läbim vaste ,,f". Võõrnime
häälikud f ja z. Veel vaieldud teemal, kas siis kui meil on nimesid, mida kirjutame
võõrapäraselt, aga hääldame eestipäraselt (Moskva, Arkansas). Rõhk nimedes: püüame
algkeele rõhku säilitada. Palju kolmesilbilisi sõnu, kus rõhk võib olla mujal kui Eestis. Eesti
keeles rõhu kõikumine on nendes sõnades vaba. Eesti keelele erioamane see, et meil tuleb
anda nimedele tinglik välde. Eesti keele välted peavad võõrnimedes ka kajastuma. Võimalik
öelda seda, et kuigi me teame, et välted on komplitseeritud nähtus (sõnade lühenemise ja
kvantitatiivse muutumise teel), enamasti nimedes tuletatavad silbistruktuurist. Kui teine silp
on kinnine, siis välde on enamasti II.
KÄÄNAMINE. Aktiivsed ja passiivsed käändtüübid. Ühed on avatud kõigile uutele sõnadele,
passiivsed need, mida tänapäeval enam ei laiendata
annaabi.ee 
