On loomulik, et teadmised pärandatakse vanemalt lapsele, õpetajalt õpilasele, sest muidu peaks iga inimene alustama jälle algusest, õppima kasutama tuld ning leiutama jalgratast. Kõigi kolme teadmiste liigi summaga on võimalik leida elule ja elu jaoks õiged rakendused. Nende abiga teeme me elu lihtsamaks ja lõbupakkuvamaks. Valmistatakse rõivaid, et meil oleks soojem ja mugavam, arendatakse autosid, et elu oleks mobiilsem, avaram ning lihtsam, aretatakse erinvevaid toidusorte, et meie söögilaud oleks maitsvam ning tervislikum jne. Teadmised kui eesmärk on naeruväärne. Mida nendega teha, kui me ei kasuta neid endi hüvanguks? Mõistmine ei tähenda veel õnne. Me viime teadmised, kogemused ning arukuse koos endaga hauda kui me neid ei rakenda. Olgu siis selleks teiste õpetamine, elu lihtsamaks muutmine või õigluse poole püüdlemine. ,,Tarkus ei peegeldu selles, mida sa tead, vaid selles, millele ja kuidas sa elad, " on sõnanud Teedy Tüür
tulevase tööga. Enamlevinud meetod on kasutada vaimse võimekuse ja isiksusteste samaaegselt. Erinevate testide kasutamine annab infot ühe ja sama asja kohta, seega on võimalik vältida olukorda, et kanditaat valetab. Testi puuduseks on tehnilisus ning võimalus eelnevalt treenida. (Toomenurm 1999: 40) Autori leidis ainetööd koostades ja materjale töödeldes, et organisatsioonid kasutavad personali värbamisel erinvevaid teste ja küsimustikke. Sageli tehakse nende põhjal lõplik otsus kandidaadi kohta. Otsus võib olla ebaõiglane, sest ainult testi tulemuse põhjal ei saa kandidaadi üle otsustada. Töölevõtuintervjuu on personali valiku kõige sagedamini kasutatav meetod, mille käigus organisatsiooni juhid koos teiste valikusse kaasatud inimestega selgitavad vestluse teel välja kandidaadid lõpliku sobivuse pakutavale ametikohale (Kihuoja 2007: 27).