Vana-Kreeka kunsti perioodid
Aleksander suri
noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid
hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike
traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks
kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar.
Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks.
Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis
arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist.
Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks,
mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel.
Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali
kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega. Kujutusviis oli
äärmiselt realistlik jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate"
idealiseeritud kujude asemel. Jumalaid küll kujutati, aga maistena ning
inimlikkudena