Auramise mõõtmisel määratakse, kui palju vett antud ajavahemikul on aurunud. Aurustumise mõõtmiseks evaporomeeter. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aurumine. Õhu niiskus. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris sisalduva veeauru hulk grammides. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Relatiivne e. suhteline niiskus absoluutse niiskuse protsent antud temperatuuril õhku küllastavast veeaurust. Eriniiskuseks nimetatakse ühes kilogrammis niiske õhus sisalduva veeauru hulka grammides. Niiskuse defitsiit e. vajak õhus on antud temperatuuri juures maximaalselt võimaliku veeauru rõhu ja tegeliku veeauru rõhu vahe. Kastepunktiks nim temperatuuri, milleni tuleb õhku jahutada, et see osutuks veeaurust küllastunuks. Niiskuse hulk oleneb kõige enam temperatuurist, sest kõrgemal temperatuuril on auramine veekogudelt ja maapinnalt suurem ja õhk mahutab veeauru rohkem. Samuti oleneb niiskuse
kohta vertikaalsihis a) keskmistel laiustel sõltub suurte Udu kui nähtega on tegemist, kui õhu õhumasside liikumisest Eriniiskus. suure niiskusesisalduse tõttu väheneb Kuiv- ja märg-adiabaatiline gradient. b) troopikas atmosfääri korrapärastest Õhu eriniiskuseks s nimetatakse veeauru horisontaalne nähtavus alla 1000 m. Nõrga Kuivas ja küllastamata õhus temperatuur muutustest (termilised looded) hulka grammides 1 kg niiske õhu kohta. udu puhul on nähtavus 500-999 m, langeb tõustes 1 kraad/100m γ a= Eriniiskus on õhumassi väga püsiv omadus mõõduka udu puhul 200 – 499 m, tugeva 1°/100m