Feminismi areng kiviajast tänapäevani
nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas? Võrdsusteooriad käsitlevad
naist kui rõhutud Teisena, erinevusteooriad aga omistavad sellele Teise staatusele positiivse
tähenduse, väites, et see annab naistele võimaluse kritiseerida domineeriva (mehekeskse)
kultuuri norme ja väärtusi ning arendada välja omaenda olemise vorme (näiteks naiskirjutus ja
naiskõne) (20.saj. mõttevoolud 2009: 801). Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce
Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise
erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse
kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus-
ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja
hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks
annaabi.ee 
