Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Eestirootsi keel iseloomustab pigem madalamat seisust, sest rootslased tulid Eesti aladele
talupoegadelaadseteks tüüpideks. Eestirootsi keelt on Harju-Madise piirkonnas olnud.
Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni
1944. aastani (harva ka tänapäeval) rannarootslaste ehk eestirootslaste kõneldud rootsi keele murderühm. Rannarootsi
keele erinevusaste rootsi keelest on võrreldav eesti kirjakeele ja setu murde erinevusastmega[1].
Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp.
Eestirootsi murrete suhtes oli eesti keel enamuse keel ja nii on eesti laene eestirootsi murretes arvult rohkem kui eestirootsi
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem
oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed.
29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus)
annaabi.ee 
