Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
Ülikoolis õppisid
peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-,
teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide
vormis.
Pilet nr.2
Muinasusund
Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide
sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin
uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi.
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et
inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.
Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimases ilmnes see eriti sageli äikese ajal.
Väge võib olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes
seda oskasid, pidi ka endil olema eiline vägi. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või
nõidadeks