Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
paisatud maavalduste juhtimist. Suurte kõrgaadli ja maavaldajate poolt,
vilikatsioonisüs puhul tüüpiline, et villasid/ mõisamajasid oli palju, kõik kuulusid
ühele maavaldajale,, kuskil ei pruukinud see olla ühesuguste tingimustega. Neind
maavaldusi jutis villicus, villicus oli ülem juht, kohapeal valitses neid alasid meier,
salland= mõisamaa, Huffenland= talumaa, nende koormised võisid olla erinevad,
õiguslik seisund samuti erinevm kuid kõik nad kuulusid ühe maa valdaja alla.
Vilikatsioonimajandid mõisamajandi mõistes kadusid ära, eelistati pigem
rendikohti.Endised sallandid jagati rendikohtadeks laili , paljudel tp kes olid sõltuvad
ja mittevabad lubati osta ennast vabaks, teorendi asemel tekkis raharent
Grundherrschaft vanem vorm kadus ära.
17 saj grundherrschaft on pigem vastandumine gutsherrschaftile. Mõisahärrus ikka see
, kus üks osa on mõisamajand grunherrschaftid hiliskk ja varauusaja tunnuseks et