Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks
loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi kasutasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana. Hiljem sai oopium tuntuks Indias ja Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hasisit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4). Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4). Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese
2) Võivad esinenda selektiivsete jõudude gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Sellisel juhul gradiendi kesksetel positsioonidel produtseeritakse polümorfsed populatsioonid. 3) Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega. Keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib osutuda sinna kõige sobivamaks. 4) Populatsiooni väikestes erinevastes osades võib selektsioon toimida mitmes suunas. Sel juhul organismi ja keskkonna vaheline sobivus sõltub propagulite arvus. ORGANISMIDE KOHANEMINE ERINEVATE KESKKONDADEGA Tüüpilised keskkonna muutused: 1) Tsüklilised muutused: aastaajad, looded, pimedad ja valged perioodid ööpäevas 2) Suunatud muutused (muutuse suund säilib mingi perioodi vältel): progresseeruv erosioon, jäätumise tsüklid (jääajad)
annaabi.ee 
