Keeleteadus konspekt 2018 sügis
universaalkeel, nt Esperanto)
Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki
koguaeg juurde õppida.
Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei
reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka
selle arvamuse, et ajul on sektorid.
Ei ole teada, kuidas keeled tekkisid.
Struktuuriliselt võivad keeled siiski väga erinevada see, kuidas neis erinevatest asjadest
räägitakse/kirjutatakse on erinev. Nende erinevuste ja sarnasuste kirjeldamiseks vajame
metakeelt ja keeleteadus annabki selle.
Metakeel oskame lugeda ja sõnu seostada selle abil
Grammatika keele osa, mid pakub kõige rohkem infot inimese arengu kohta.
Kõige rohkem on keeli Aafrikas, Aasias ja Austraalia ja Okeaanias keeli, sest need on kõige
kauem asustatud paigad + looduslikud tingimused on nii halvad, et igas orus elab erinev grupp