"erimurdeliste" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

kadunuva ‘nad olevat kadunud’;  eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’;  demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’; Tartu murdeala sisemine liigendus  Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo.  Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm  Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak.  siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt.  hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’;  morfoloogia: o NA de-mitmus, nt vennadega; o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid;