Otepää kõrgustik
looklevad küngastevahelistes nõgudes või on kraaviks õgvendatud.3 Kõrgustikult laskumisel,
kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad
aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad
veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved.
Mullastik
Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev
nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar-
leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade)
osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa
jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna
on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade,
nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus