Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest. 5. Iseseisvus referendum 1992 aastal toimus ja selle käigus kiideti heaks põhiseadus. 6. Omariikluse taastamine Tehti rahareform=kroon. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, välisinvesteeringud ja raha Eestisse.
kaotati ära), kehtestati 1938. aasta põhiseadus. Ülemnõukogu esimeheks ehk riigipeaks sai V. Landsbergis. NSVL: Kuulutas Leedu deklaratsioonid kehtetuks ja rakendasid mässulise Leedu vastu repressiivmeetmeid. Sõjaväelased hõivasid LKP hoonet. Majandusblokaad - Leedu ei saanud bensiini, diislikütust. Gorbatsov ähvardas Leedut territooriumite tagastamise ja reparatsioonimaksude nõudmisega. Majandusabi USA-lt, Suurbritannialt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Olukorda teravdasid erimiilitsa ehk OMON, mis teostasid kallaletunge Leedu tolli- ja piiripunktidele. Viimaks otsustati rakendada sõjalist jõudu leedulaste vastu. Vilniuse veresaun 13. jaanuaril 1991- Varahommikul ründasid nõukogude dessantvägede tankiüksused ja eriüksused (KGB "Alfa") Leedu TV teletorni, tappes 14 leedu tsiviilisikut ja haavates sadu. LKP üritas sõjaväe toel võimu üle võtta. Vene NSFV koos president Boriss Jeltsiniga mõistsid hukka toimuvat - Sõlmis Balti
annaabi.ee 
