kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a
revol tegutsemist, oli Vm töölisklassi vabadusvõitluse liidu eestvedajaks, sattus üsna pea sandarmeeria huviorbiiti, Siberist tagasi pöördudes asus Genfi. Juhtivale kirjamehe pos-le tõusmisele aitasid kaasa Lenini hea sulejooks, oskus end arusaadavalt väljendada, ka talle omane fanatism, tähtis oli vaid revolutsiooni tegemine ja süvendamine. Aitas tema tähelennulisele karjäärile kaasa tõsiasi, et Vm sotsdem liikumine oli alles lapsekingades, paljudest erimeelsetest org-st erimeelne konglomeraat, oli erinevaid vaateid, kõigi väidetega polemiseerides sai Lenin kiiresti tuntuks. Polemiseeris edukalt ka legaalsete marksistidega- nood leidsid, et kõigepealt vaja Vm-l teostada kodanlik-demokraatlik revolutsioon, aga pärast seda tuleb revolutsioonist loobuda ja legaalsete vahenditega ehitada üles sotsialism. Lenin oli seda meelt, et oli vaja rohkem revolutsiooni. Väitles ka nn bundistidega, nood leidsid, et iga Vm rahvus võib luua omaenda partei, parteiline autonoomia
annaabi.ee 
