"erimajanduspiirkonnaks" - 1 õppematerjal

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja ülejäänu peamiselt põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivitööstuse tõttu oleme maailma kõige mahajäänuma energeetikaga riikide hulgas Mujal maailmas põlevkivi tööstuslikult ei kaevandata. Eestis on põlevkivitööstusele kehtestatud keskkonna- ja ressursimaksud väga madalad, mis muudavad Eesti põlevkivitööstusele sisuliselt erimajanduspiirkonnaks. Eestis maksavad elektrijaamad ühe tonni atmosfääri paisatud CO2 eest 11,5 krooni. CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt