Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
kindlustada peatoidus. Ainuõigus õlut ümber villida ja laiali kanda kuulus linnas õllekandjatele
ja isegi pruulidel polnud lubatud oma sulastega õlut kõrtsidesse või mujale laiali vedada.
Õllekandjad ja kannupruulid pidid jälgima, et keegi maalt õlut linna ei tooks. Pole aga vähimatki
aimu Tallinna õlle kvaliteedist ja omadustest. Tallinlased ise näiteks küll oma õlut kõrgelt
hinnanud olevat, ei peljatud seda ju ka kõige erilisematele ja auväärsematele külalistele pakkuda,
nagu tõendavad Tallinna rae arveraamatu sissekanded. (1)
Iga kodanik pruulis oma tarbeks õlut ise, see oli Tallinna kodanike üks põhiõigus. Pruulida võis
ainult nii palju, kui kulus majapidamises, müügiks oli tarvis luba. Õllepruulimine müügiks oli
kodanikele märkimisväärne tuluallikas, sest nõudmine oli suur ja ostjatest ei tulnud iialgi
puudust
annaabi.ee 
