Mikrobioloogia kordamiskusimused
aluse juures, kõige vanem aga tipus.
Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja
kanduvad edasi õhuvooluga. Soodsate tingimuste puhul moodustub neist mütseel.
Spoorid (eosed) ja koniidid on mitmesuguse kuju ja värvusega ning neid moodustub suurel hulgal. Kuna
hallituse eosed on väga väikesed ja kerged, siis võivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda.
Suguline paljunemine toimub hallituste eriliikidel mitmel viisil, mõnikord väga keerukalt. Suguliselt
paljunevad nad kahe raku ühinemise teel.
Mõnel seenel hakkab ühinemisel moodustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja muutub eoseks,
mida nimetatakse sügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teisel seenel moodustub mitu
eost. Mõnikord asuvad need eosed paunataolises moodustises (askuses) ja neid nimetatakse askospoorideks.
annaabi.ee 
