Eesti uusima aja ajalugu
Baasideleping.
Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti
vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas
Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja
Paldiski linnas. Sõlmiti kümneks aastaks. Kiirustamise tõttu jäi üsna palju asju lahtiseks ja
see andis hiljem pinda nende vabaks tõlgenduseks NL poolt.
Sõjaväelaste läbirääkimised.
Järgnes erilepet sõlmimine. Selleks moodustati sõjaväelastest koosnev delegatsioon, mida
Eesti poolel juhtis Nikolai Reek, NL poolel Kirill Meretskov. Läbirääkimised toimusid 2-10
okt 1939 Tallinnas ja olid pingelelised, kuna NL sõjavägi tundis end juba täie peremehena.
Räägiti läbi, kuhu kui palju ja mida paigutatakse täpsemalt.
Punaarmee sissemarss.
Pidi algama 18. okt. Kuna valitsus pidi vastu võtma,s iis K. Eenpanu astus tagasi ja uus