Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962.
Selle aja jooksul on arenenud erinevaid muusikastiile, mis on võitnud inimeste südameid. Ka välismaal luuakse uut muusikat, mis tänapäeval tänu arenenud tehnoloogiale levib üle maailma. Samm sammult muutub see Eestis populaarsemaks kui meie kodumaa laulud. Tekib küsimus, kas eesti muusika on ikka jätkusuutlik? Laulupeod on suure esinejate arvuga pidustused, kus esinevad koorid ja orkestrid. Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm ja uhkus. Laulda Tallinna Lauluväljakul oma isamaa laule suure armastustega on väga mälestusväärne
septembril 1988. toimunud suurüritusel "Eestimaa laul", kuhu kogunes pea 400 000 inimest.See murranguline periood eestlaste ajaloos sai hiljem tuntuks Laulva Revolutsiooni nime all. Eestlaste ettevõtmised on innustanud ka naabreid ning laulupeod on saanud traditsiooniks nii Lätis kui ka Leedus. Nüüdseks osaleb laulupidudel märkimisväärselt rohkem inimesi. XXV üldlaulupeost võttis osa 864 koori 26 430 laulja ja pillimängija ning vaatajate arv ületas 100 00de Erilaulupeod 1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Taasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu.[6] 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustusega öölaulupidu "Märkamisaeg". Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel
annaabi.ee 
