Eesti Uusaeg
ehk talumaa oli vaja kruntida (Kaotada ära ribad), tekkis suurem talu.
Maarahvastiku sotsiaalne koosseis: Külarahvas: pererahvas (35-40%), sulasrahvas
(25%-30%), vabadikud (25%, elatus oma väiksest maa tükist ning palgast).
Pererahvas ja sulasrahvas olid kunagi enam-vähem sarnane rahvas, kuid siis toimus
areng, mille käigus pererahvas hakkas eristuma sularahvalt, sest pererahvas hakkas
end paremaks pidama kui sulasrahvast. Pererahvas hakkas sööma erilaudades ja
eriaegadel kui sulasrahvas. Talu peremehed üritasid võtta tööle sulasrahvast, kes
polnud abielus (Polnud vaja rohkem maksta raha, et ülalpidada naist ja lapsi).
Sulasrahvas läks tööle mõisadesse, kust said palka. Kasvas vallaliste meeste ja naiste
arv külaühiskonnas. Talu peremehed õppisid paremini raha lugemist ning välditi aasta
töötajaid ja taheti võtta endale tööle hooajalis töötajaid (Aasta ringselt keegi tööd ei
tee)