Mänguõpetuses ei ole sellest küllalt, et laps mängib, vaid mängu kasvatav mõju oleneb suurelt sellest, mida ja kuidas ta mängib. Õpetaja ehk mängujuht olgu sellest kindlasti teadlik. Laulumängudel on mänguõpetuses oma eriline osa laste arendamise ja kasvatuse suhtes. Nende tähtsaim ülesanne on peale mitmekülgse kehalise liikumise võimaldamise rütmitunde äratamine ja arendamine lastes. See mõju oleneb aga sellest, kas õpetaja suudab ning oskab sisendeda lastele erimängude erilaadist rütmi ja takti. Alguses nimetab õpetaja uue mängu nime ning ütleb siis ette esimese salmi sõnad, mida lapsed kordavad kooris. Siis laulab või mängib õpetaja ette viisi, mida pärast koos mõned korrad läbi lauldakse. Seejärel näidatakse esimese salmi tegevus ning asetatakse siis osavõtjad mänguks. Mõnikord on praktilisem enne asetada lapsed nõutavasse algseisu ja siis alles demonstreerida mängu. Nõnda õpetatakse üks salm teise järele.
volikogusse kandideerijatele kuni 31.detsembrini 2000 ette süümevande andmise. /süümevanne puudutab kirjalikku kinnitust et ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite, vastuluure teenistuses jms. ) Süümevande andmise kohustust alates 2001 põhiseaduse tasemel enam ei ole. Põhiseaduse § 124 lg 3 kohaselt võib piirata kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute põhiõiguslikke õigusi, kui selleks on olemas teenistuse erilaadist tulenevad huvid Ajaloos tuntud põhilised valimistsensused on: i relvajõudude luure või vastuluure teenistuse 1) vanusetsensus. Parlamendivalimistel on aktiivse valimisõiguse puhul vanusetsensus harilikult madalam kui passiivsel. Valdavalt on aktiivse valimisõiguse iga 18 aastat, harvemini 16 (Nikaraagua, Kuuba, Brasiilia) või siis 19-21. Kandidaadile esitatav vanusenõue on harilikult kõrgem 21-23
annaabi.ee 
