Eesti kirjandus II kevad
autoritest.
Tundub, et teise kõrgperioodi viimaseks suuremaks tekstiks jääb „Möbiuse
leht I-II“, kus on taaskord enamähem või peaaegu realistlik põhi, aga
sellele on lisatud följetonistlik värvipind. Teemad on seotud psühhiaatriaga.
Sellised tõsise ja mõttetõsise ja realistliku ja följetonistliku sidumine on
päris hästi õnnestunud.
Kui kahe esimese perioodi kohta midagi kokkuvõtteks öelda, siis seal on
erilaadis tekse, kuid traagilise ja koomilise kokkupaneks on siiski väga
iseloomulik.
90ndatel jätkab ta tublisti kirjutamist, kuskil nullindatel tuleb aeglustus
temposse. Üks olulisimaid tekste on „Risti rahvas“. Tundub ka nii, et alates
90ndatest mingisugune kirjutamise rutiinistumine tuleb. Paistab, et
tipptektid jäävad 60ndate/70ndate/80ndate kanti.
Mihkel Mutt (s. 1953)
Ta on pärit Tartust ning ta ise oli TÜ õppejõud. Ta õppis Tartu Forseliuse
koolis, mis oli kirjanduskallakuga kool