läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia." Uurimustöö eesmärgiks olen seadnud uurida aja mõiste arengut läbi inimkonna ajaloo ning aja kolme suuremat erilaadilist liigitust füüsikas, filosoofias ning psühholoogias. Meetoodidena leiavad kasutust intervjuud mille viin läbi füüsika ning psühholoogia valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal.
võibki teostada tegevuspõhise kuluarvestuse kohaselt. Meetodid täiendavad üksteist Oluline on rõhutada, et ABC-kuluarvestus ei asenda, vaid täiendab traditsioonilisi kuluarvestusmetoodikaid. Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada
annaabi.ee 
