Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kui mõnda kirja ei avaldatud, siis pidi see minema
arhiivi koos ärakirjaga vastusest kirjakirjutajale. Autorisaladuse rikkumist võis
kvalifitseerida ka kriminaalkuriteona. Kirjade osakond pidi jälgima kirjade liikumist
toimetuses, pärast nende avaldamist oodati vastuseid ka vastavatelt instantsidelt.
Kirjade osakonda peeti noorele ajakirjanikule väga vajalikuks praktikaks, et ta saaks
aimu toimetuse tööst.
Väljaannete nimel töötasid korrespondendid ja erikorrespondendid. Nemad pidid
olema väljaande esindajad kohapeal, kes pidid looma toimetusevälise aktiivi. Temalt
oodati kirjasaatjate kokkutulekute organiseerimist. Kirjutama pidi ta kõigest.
Teadmistelt nõuti niisiis omamoodi entsüklopeedilisi oskusi.
Erikorrespondendid saadeti kohapeale spetsiaalselt täitma toimetuse ülesannet. Peeti
loomulikuks, kui kuu-poolteise jooksul kirjutas erikorrespondent oma väljaandele ühe
kapitaalse loo.